Miks ei võta inimesed kunagi hommikul enda jaoks aega, et mõelda kasvõi hetkekski sellele, milline õnn see on, et me jälle ärkasime?

Või siis, et kui Sa hommikul ärkad ja Sinuga on juhtunud ime, mis siis muutunud on? Mis on tähtis ja mis võiks teisiti olla?

Miks inimesed üksteisele pidevalt haiget teevad ja alles siis mõistavad, mis neil on/oli kui see/ta hakkab kaduma/on kadunud?

Kristin Banks - City of Angels