näen aknast sini-roosa-valgeid pilvi ja päikesekiirt sealt vahelt piilumas.. ja nii ilus on, kui päike läbi pitsilise kardina sisse paistab, heites valguskilde üle terve toa... tuul paitab puid ja põõsaid ja kiusab mööduvaid inimesi... kohati võib juhtuda et ootamatult saabub vihmahoog ning püüab majaesist peenart ära uhuda... aga ei tule välja sest lilled hoiavad kinni seda mulda, mis neile väga vajalik, ja tunnevad siirast rõõmu sellest värskusest ja puhtusest... nagu meiegi, sest vihma oli ju tegelikult ka vaja... inimene, ära ole egoistlik! mõtle ka taimedele kes seda vajavad! muru on ju nii ilus nüüd, tänavad puhtamad ja õhk vähem tolmusem... elu ongi ilus! :P ... aga kosmos lähebki lõpuks magama, ja maa läheb ka! und!

Music from the Coffee Lands