Goodbye, Mr. President!

süütame küünlad ja jätame jumalaga... tõstame klaasi Su mälestuseks... elu on kord juba selline, sünnile järgneb surm ja see tühine inimeseloom ei saa sellele vastu, olenemata sellest kui palju tahta... sageli tundub, et just kõige intelligentsemad, aktiivsemad ja väärtuslikumad inimesed lahkuvad meie seast kõige varem... on see siis tõesti nii, või tundub maailm ilma nendeta lihtsalt tühi, ei oska öelda, aga sügaval südamesopis võib siiski olla tunne: "oleks ju võinud veel natuke". ei räägi ma siin ainult meie lahkunud presidendist, aga olen pidanud seda mõtet varemgi mõtlema... tuleb meelde vanaisa surm, mõtetega, et tervis ei pidanud tal ju vastu, sellistes valudes elamist ei soovi isegi vaenlasele... samas, lugedes neid poolelijäänud töid - raamatuid, artikleid, uurimusi jne - tundub ju, et miks ta ei saanud neid lõpetada... usun, et ka lahkunud presidendil on lauasahtlis hunnikus nö pärandust, millega tihtipeale keegi teine siiski midagi peale ei oska hakata... aga... head teed Sulle, Lennart! Puhka rahus ja saada meilegi siia maa peale tibake õnnistust!!!

Virre - Kivikasukas

tibakene auk postimises...vist...

ja et siis...paistab, et elu on mõttetult kiireks läinud... see on see Kotka kelder, ma ütlen... ei mõju hästi!