fantastiline tunne on, kui oled millegi olulisega hakkama saanud... mina ntx suutsin eksamid ja asjad nii hästi ära teha, et lisaks ülikoolis püsimisele sain ka häid hindeid, mis minu puhul on veel eriti imelik :D põhiline on surnud ringist välja saada... loomulikult on raske olla õnnelik, kui miski hästi ei lähe ja vastupidi... ei saagi hästi minna, kui kogu aeg masenduda. tuleb vaid leida see päikesekilluke, see auguke ringis, kustkaudu välja pugeda, tuleb leida jõud enda seest ja joosta, lennata ja mis põhiline, naeratada. pean kindlasti tänama ühte väga erilist inimest, kes viimasel ajal minu näole naeratuse on toonud ja olles ise ilmselt sellest täiesti teadmatuses, andnud mulle jõudu iseendaga läbi saada. loodan, et loed seda ja saad aru. aitähh! :P

üle pika aja oli ka väga tore jaanipäev. hämmastav, mida võib teha väike mõnus olemine koduses aias lõkke ääres koos kõige kallimatega (oluline on muidugi fakt, et kõik on rahul ja keegi ei käi ja nääguta kogu aeg). aga soovitan soojalt ka üle lõkke hüppamist, muidugi juhul, kui see üle jõu ei käi ja kõrvetada ei saa. lõbus igal juhul. ning päike ja meri on lihtsalt üle kõige! lisaks kõigele sellele kasutaks ema sõnu ja ütleks, et mis sellest elust veel tahta võib kui peale jaaniööd lõunastada aias päikesepaistes ja elava muusika saatel (veenmistöö vajalik!) :P :P :P

ja kõik, kes te hetkel masendute ja mõtlete, et elu on vastik jne... kõik, mis juhtuma peab, juhtub, ja iga asi on millekski hea, tundugu see hetkel nii jube kui tahes... elu on ilus, kui oskad selle ilu sealt üles leida !!! Maeterlincki sõnu kasutades - see, mis sünnib, ongi õnn. :D

meenutusi möödunud aegadest

kuidas küll tahaksin käia ma kuul
kus pole hääli, kus pole tuult
kuidas küll tahaksin näha ma Sind
kuid alati möödud Sa minust kui lind

müstika...

hehh... kogu aasta otsa sai pidu pandud ja ringi lällatud, ja vahel kooligi jõutud, eksameid tehtud, tööl käidud... ja ikka leidus viitsimist midagi teha, kuhugi minna. ja nüüd, kui kõik läbi on, et isegi südametunnistus ei piina, et midagi tegemata on ja tõesti vaba aega leidub, ei oska sellega enam midagi peale hakata, peale üksinda kodus istumise ja ennast üksildasena tundmise. tõeline müstika. mitte ei mõista, aga võibolla ei peagi... ju see elu peabki nii kulgema. mina usun küll saatusesse ja ettemääratusse. kui midagi peab juhtuma (või siis mitte juhtuma), siis on sellel ka kindel põhjus. ja kui leidub vaba hommikupoolik, kus ei pea mõtlema kuhugi jooksmise peale, siis tuleb tekki ja patja kallistada ja seda täiega nautida. :) nii et kõik, kes te seda loete, võtke vabalt - mis tulema peab, see tuleb!

Moulin Rouge Soundtrack - Come What May

üllatus !!!

üllatus-üllatus... Kristi naeratab ja vaatab, et pole sellel elul ju väga viga midagi - täitsa talutav :) tglt avastasime eile Raidi ja Liinaga, et oleme kolmekesi need seitsmenda korruse trossid, kes on veel Tartusse jäänud, ei oska ära minna ilmselt lihtsalt. jube. ülejäänud on juba kõik läinud, kes koju, kes suvilasse, kes hoopis laia maailma. nüüd on siis ametlik, et nii õde kui vend on läinud... appi, avastasin ma eile, ma ei olegi elu sees siiamaani oma vennast nii kaugel nii kauaks olnud... ja kes nüüd minu poolt on, kui perekonnaga raskeks läheb?? varem keerasime kahekesi lõppkokkuvõttes mõne asja kokku ja saime kõigist jagu, aga nüüd pole teda terve suve ja lisaks pean hakkama ilmselt kuidagi nii ennast kui teda kaitsma vanemate eest... sõnade tasandil, tahaks siiski loota :P suur segadus :P

hehh, kusjuures ma arvan, et ma pole ainus, kes on avastanud mingil hetkel, et koristamine on niii tore ja lõõgastav tegevus... ja kui veel tulemus ka kohe lausa näha on :D :D :D

ja üldse... suvi on vist vahepeal saabunud :P cheers !!

To You, my loved ones:
The Corrs - No Frontiers

mehed on üks suur mõistatus... eriti need, kes ei räägi (kirjuta etc)... on siis tõesti nii raske vastata jah/ei/võibolla/midaiganes. on see tõesti nii hirmus? kas mehed tõesti kardavad naisi või on asi lihtsalt minus?! mina küll ei kujuta ette, et keegi kirjutab mulle, või smsib etc ja ma ei vasta talle, isegi kui see vastus just rõõmustav pole sellele inimesele. mõtlemisaine.

ja mis selle ilmaga nüüd lahti on? minu meelest oli täiesti sobiv, et sai päevitada ja vähe riideid kanda... not that I don't like rain, I love it !!! but still... it would be nice to have some warmth. eriti (mitte)tore oli see 'väike' vihmake pühapäeva hommikul, kui oli Tartu Jalgrattamaratoni start, kus mu isa sõitmas käis... muljetest nii palju, et külma ja vihmaga oli jalg parajalt krampi läinud küll ikka, õnneks muidugi ilm paranes ja finishi ajaks oli fantastiliselt suvine. f1-s see-eest ei sadanud, vastupidiselt ilmaennustusele... lendas hoopis autotükke, mis oli vaatepilti väärt :P

ja 'kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi' töötab täiesti edumeelselt... ei olegi palju vaja, aga õhtul tsipa seespidiselt kasutada ning hommikuks ongi tõsine külmetus vaata et läinud. soovitan soojalt. :P

ja Lara - Sa ei küsinud minult, kas ma elasin Kärdiga aasta aega koos :P