mustikad, mets, tuul, päike ja vihm... ühekaupa ja korraga! lapsepõlv tuleb meelde ja tahakski jääda kuuse alla, olles justkui kaitstud kogu selle maailma eest. ei kujuta ettegi, milline oleks maailmapilt, kui poleks sünnist saati mööda metsi mütanud ja mere ääres mõtteid mõlgutatud. eile muidugi jäigi valge laev tulemata, ei jõudnud lihtsalt ära oodata. mustmiljon tähte taevas jasoe augustiöö, pudel 1978a. veini - seda võibki jääda nautima... :P :P :P
Tuesday, August 09, 2005
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment